Aedporgand- EARLY NANTES 2, maheseeme, pärandsort

Daucus carota

Keskvarajane sort,  mille kasvuperiood on 110 päeva. Viljad silindrikujulised jatömbi otsaga. Sobivad värskelt tarbimiseks ja töötlemiseks. Säilivad hästi. Maitse on eriti magus, ideaalne suvesalatitesse. 

Porgandi külviaeg oleneb kasutamise otstarbest. Varajase saagi saamiseks tuleb porgand avamaale külvata võimalikult vara, niipea kui muld on selleks küllalt tahedaks muutunud. Olenevalt aastast ja kasvukohast võib see toimuda aprilli teisest poolest alates. Varajase porgandi külvid tasuks tärkamise ja taimede algarengu kiirendamiseks katta kattelooriga (aitab ka porgandi-lehekirbu ja porgandikärbse kahjustust vältida).

Veelgi varajasema saagi saamiseks võib eelidandatud porgandi seemne (seemnetootjad pakuvad eraldi eelidandatud seemet) külvata ajutise kiletunneli alla ning seda juba aprilli algusest alates. Enamasti külvatakse meil porgandit mai I või II dekaadil. Külviaja valikut mõjutab ka mulla niiskuse sisaldus – kuna mai lõpu poole on enamasti vähem sademeid, võib hilisem külv niiskusepuudusel ebaühtlaselt tärgata või halvimal juhul sootuks hävida. Nii on mõnelgi porgandikasvatajal tulnud teha korduskülv niiskusepuudusest kahjustatud põldudel. Porgandit on võimalik külvata veel kuni juuni lõpuni.

Muldadest eelistab porgand kergepoolset huumusrikast mulda, kuid kasvab hästi ka turvasmullal. Porgandile ei meeldi värske sõnnik. Kõige parem on maa, mida on umbes 2-3 aastat tagasi väetatud sõnnikuga ja hiljem väetatud fosfor-, kaalium – ja lämmastikväetisega. Kui muld on orgaanilise aine poolest vaene, võib porgandile anda komposti või turbamulda.

Porgandiseemned külvatakse üldjuhul ühele suuremale peenrale. Seeme kaetakse umbes 2 cm paksuse mullakihiga. Ridade vahe peab jääma 25-30 cm. Seega mahub ühele peenrale tavaliselt 3-4 rida porgandeid.

Porgandid koristatakse enne suuremaid külmi. Pealsed murtakse ära ning porgandid viiakse hoiukohta. Koristatakse kuiva ilmaga, sest nii säilivad need paremini. Juba saagi koristamisel tuleb välja valida terved ja puhtad porgandid. Säilitamiseks mõeldud porgandid tuleb lasta värskes õhus pisut taheneda ning neid ei tohi pesta. Pärast tahenemist tuleb need viia keldrisse. Mida madalam on keldris temperatuur, seda parem.

Porgand on rikas A-vitamiini eelvitamiini karotiini poolest, siin ületavad porgandit vaid punane paprika ja astelpaju. Karotiin muutub organismis A-vitamiiniks, kuid vajab omastamiseks rasvainet. Vähem on porgandis B-rühma vitamiine ja vitamiine PP, C, D, E. Eriti tuleks rõhutada porgandi mineraalainete rikkust. Mida temas ka pole: kaaliumi-, räni-, väävli-, raua-, vase- ja koobaltiühendeid, joodi. Porgandis on palju suhkruid (8-15%), ta on rikas aminohapete poolest, on leitud veel letsitiini, koliini, betaiini, pektiinaineid, flavonoide ja eeterllikke õlisid.

1-2 porgandit päevas katab A-vitamiini vajaduse. Kõiki toitaineid sisaldav porgand on kasulik süüa toorena või juua mahlana. Toores porgand tugevdab organismi – tugevdab vastupanuvõimet nakkushaigustele, on kasulik C-, A-vitamiini hüpovitaminoosi, verevaesuse, isupuuduse, maksa-, neeru-, südameveresoonkonna ja hingamisorganite haiguste korral. Porgand ei jää maha mikrofloorat hävitavate fütontsiidide sisalduse poolest sibulast ja küüslaugust. Kui süüa toorest porgandit, väheneb mikroobide hulk suuõõnes tunduvalt.

Karotiin on rasvas lahustuv vitamiin ja seepärast võiks teda lauale anda kas taimeõli või hapukoorega. Rasvaine lisamisel tõuseb karotiini omastatavus 90%-ni. Karotiinirikas toit parandab immuunsust, suurendab organismi kaitset. Karotinoidid on efektiivsed antioksüdandid raku tasemel: nad neutraliseerivad vabasid radikaale ja reaktiivset hapnikku.

Head kasvatamist ja head isu! (Allikas: Rodoaed.)