Kliendilemmik! Põldrõigas ehk redis - FRENCH BREAKFAST 3, maheseeme, pärandsort

Raphanus raphanistrum L

Pikajuureline valgete juureotstega sort. Krõmpsuv, õrn ja tõliselt hea maitsega sort.

Kui istutad redise ja spinati kokku, siis hoiab see kahjurite vastsed eemal. Kui vastsed söövad ka rediselehti, ei mõjuta see maa all kasvavaid rediseid.

Redis on lühikese kasvuajaga varajane köögvili ning tähtis vitamiinide ja mineraalainete allikas kevadel. Redis on üheaastane taim: kasvatab juurvilja ja õitseb samal aastal. Kasvu alguses vajab redis madalamat temperatuuri, muidu võib juhtuda, et juurvilja ei tekigi, vaid redis kasvatab varre ja hakkab kohe õitsema.

Varajaste redise sortide kasvuaeg külvist kuni juurvilja valmimiseni on 20-40 päeva. Seega saab külvatud seemnetest redisesaagi väga ruttu kätte. Redise juurvilja kuju oleneb sordist ning on kas ümar, lapik või ovaalne. Tähtis on teada, et toiduks tarvitatakse redist toorelt ning teda ei koorita, ehkki paljud seda teevad.

Redis on külmakindel taim. Tõusmed taluvad 3-4 kraadist külma ja seemned kasvavad juba 3-4 plusskraadi juures. Kuna redis on külma taluv kultuur, võib teda külvata niipea, kui maa on tahenenud ja mullas veel piisavalt niiskust so juba aprilli lõpus- mai alguses. Optimaalne idanemis ja kasvutemperatuur redisele on 10-15 kraadi. Kiire kasvu tõttu on redis niiskusetundlik ja tahab palju kastmist.  Kuivas mullas jääb redis väikeseks, muutub tihedaks ja puiseks ning hakkab kasvatama õisikuvart. Mahlakad redised kasvavad viljakal, huumuserikkal, hästi õhutatud ja raskepoolsel mullal.

Redise seeme külvatakse avamaale esimesel võimalusel ja nädalaste vahedega võib teha veel 2-3 külvi, et redise saagiaega pikendada ning teda võimalikult kaua kasutada. Redist võib kasvatada eelkultuurina või vahekultuurina porgandi ja teiste hiljem arenevate köögiviljade ridade vahel. Omaette külvina jäetakse redise ridade vahele 15 cm laiused vahed ning taimede vahe peab olema reas 5 cm.  Külvisügavuseks mitte üle 1,5cm. Kui rediseseemned saidki liiga tihedalt külvatud, tuleb rediseid kindlasti õigeaegselt harvendada. Vastasel korral saadakse väljaveninud taimed, mis ei moodusta korralikku juurvilja. Soodsates tingimustes (10-15 kraadi), tärkab redis 4-5 päevaga. Redis ei nõua palju hooldust – hooldustööd seisnevad mulla kobestamises ja kastmises.

Redisekasvatus on soodsate ilmastiku tingimuste korral maailma lihtsamaid asju, kui vaid pinnases on piisavalt niiskust. Redise suurim vaenlane on kuivus ja kõva pinnas. Kõige paremad redised saadaksegi varase külvi puhul, kesksuvine palavus halvendab maitset ja kasvu (puituvad kasvueas). Kvaliteetse redise võime saada ka sügisese külviga, kui maa ei ole kannatanud põua all.

Redis sisaldab eeterlikke õlisid, kus just sinepiõli annab redisele veidi põletava, terava ja kirbe maitse. Eeterlikud õlid, parkained, kiudained, orgaanilised happed, pektiinid, fütontsiidid, ensüümid turgutavad seedetegevust ja puhastavad organismi kahjulikest jääkainetest. Kuna redises on ka väävliühendeid, siis redise söömine korrastab ainevahetust ning väldib ka maksa rasvumist.

Redis on ääretult kasulik juurvili, kuna tal on tugev mikroobide ja bakterite vastane toime, mistõttu temast on kasu immuunsüsteemi tugevdamisel. Redis suudab suurendada uriini eritust, vältida põiekivide teket ning ärgitada mao- ja maksa tegevust. Samuti on temast kasu kolesterooli stabiliseerimisel. Juba vanarahvas soovitas purustatud redist asetada liigesepõletiku või reuma ja närvipõletiku kohta. Purustatud redisemassiga võib saada abi vistrikulise näo korral. Samuti on redisest kasu veresoonte korrashoiuks- nimelt hoiab ta veresooni lupjumise eest.

Redist tähtsustatakse kui varajast värsket köögivilja vitamiinide allikana. Redises on suhteliselt kõrge C-vitamiini sisaldus, kuid soodne on ka kaaliumi ja naatriumi suhe reguleerimaks organismi veemajandust. Muidugi on ka rikkalik valik teisi mineraalaineid, sh väga kasulikku rauda, seleeni ja joodi, kuid mitte eriti suurtes kogustes. Peale C-vitamiini on ka B-grupi ning P- ja K-vitamiine. (Allikas: Rodoaed.)

Ära hiline külviga! 

Viimane aeg redist külvata on mai lõpus. Hilisemast külvist enam mahlaseid ning maitsvaid juurvilju ei saa. Soovi korral võib redist taas külvata augusti lõpus või septembri alguses, mil ilmad on jahedamad

Kasta regulaarselt!

Redised armastavad niisket mulda, seetõttu tuleb neid korrapäraselt kasta. Ebaregulaarse kastmise puhul, kui muld on liiga kuiv, kipuvad viljad lõhki kasvama. Kui pärast kuiva aega tugevasti kastad ja taime veevarustus järsku suureneb, siis paksenenud-puitunud juurikakoor lõheneb. Ka redise mõru maitse peamine põhjus on kasvupinnase liigkuivus. Kuivas pinnases kasvanud redised on väikesed, puised ja kirbelt kibeda maitsega.

Allikas: Maakodu