Liht-naistepuna, maheseeme

Hypericum perforatum

Külvatakse varakevadel avamaale 1-2 cm sügavusele või siis sügisel paljunduspeenrasse. Kevadkülvi korral vajavad seemned stratifitseerimist, seemnete kihitamit ehk külmkäsitlust. Harvenda seemikud 20x45 cm vahedega. 
Seemnete stratifitseerimisest loe siit: http://airesoosaar.blogspot.com/2014/11/mis-on-stratifitseerimine.html

Ingliskeelses maailmas on liht-naistepuna tuntud nime all St John's wort, mille eestikeelne vaste võiks olla 'jaanilill'. Rahvapärane nimetus tuleb sellest, et traditsiooniliselt korjati õitsevat liht-naistepuna jaanipäeval (24. juuni). Rahvasuus on taime nimetatud ka nimedega emasterohi, jaanirohi, jeesuverelill, mariarohi, ninnilill, olangas, punalill, vereselitusrohi, viinalill, viinapuna.

Naistepuna on mitut liiki. Meditsiiniliselt on kõige rohkem huvi pakkunud liht-naistepuna  (Hypericum perforatum).

Liht-naistepuna kasvab loodudel, kuivadel nõlvakutel, aruniitudel, põlluservadel ja kraavikaldail. Teda võib kasvatada ka aias.

Liht-naistepuna 30-60 cm pikkune vars on püstine, ümmargune, kahe servikuga, seest säsine ja ülalt harunenud. Vastakud, rootsutud lehed on piklik-ümmargused, neil on palju heledaid punkte - eeterlikku õli sisaldavaid näärmeid. Juurikas on peenike ja tugevasti harunenud. Rohked kuldkollased õied moodustavad kilbikujulise sarika. Liht-naistepuna õitseb juulist septembrini. Vili on kupar, pruunikad seemned on väiksed, pikliku kujuga.

Ravimina kasutatakse ürti, mida kogutakse õitsemise ajal, enne viljade tekkimist. Lõigatakse ära taime 25-30 cm pikkune, puitumata ladvaosa. Ürdil on palsamilõhn ja mõrkjas maitse. Kuivatatakse kimpudena või laiali laotatult pööningul, kuuris või mujal tuulutatavais ja päikese eest varjatud kohtades või siis kuivatis temperatuuril 50-60 °C. Säilitatakse kotis, klaas- või puunõus 2 aastat.

Hoiatus

Suures koguses võib naistepuna põhjustada mürgistusi. Seejuures sageli avaldub mürk alles siis, kui heledale nahale paistab päikesevalgus. Seega muutub inimene või loom valguse suhtes ülitundlikuks. Õnnetumatel juhtudel võib naistepunamürgistus viia ka krampide ja ajukahjustuseni.

Põletikuvastane, seedimist ja sapieritust soodustav

Liht-naistepuna preparaatidel on sapiteede silelihaseid ning soolte ja kuseteede veresoont lõdvestav toime, mis kõrgendab sapieritust ja vähendab selle seismajäämist sapipõies, aitab jäme- ja peensoole spasmide korral, kõrgendab kuseeritust ja parandab kuse filtratsiooni neerudes, tugevdab kapillaarveresoonte seinu, parandab venoosset vereringlust ja mõnede siseelundite verevarustust. Peale selle on liht-naistepunal tänu parkainetele mikroobivastane toime, ta suurendab maomahla eritust, reguleerib aine vahetusprotsesse, ergutab regeneratsiooni ja suurendab naha tundlikkust ultraviolettkiirguse suhtes. Ürdis sisalduv hüperetsiin tekitab ultraviolettkiirte toimel nahasse mürgituse - hüperetsismi. Nahk läheb paiste, eriti näo ja pea piirkonnas, ning hakkab sügelema. Ultraviolettkiirte toimeta seda ei teki ning vilus olles mürgitusnähud kaovad. 

Neid preparaate võetakse sisse reumatismi, haavandtõve, kõhulahtisuse, gastroenteriidi, koliidi, kusepõie-, sapipõie ja maksahaiguste, hemorröa, tuberkuloosi, ülemiste hingamisteede katarri, peavalu, emakaverejooksu ja teiste naistehaiguste raviks.

Nahahaigused ja haavad 

Naistepunaõlil on antiseptiline toime ja ta sobib hästi haavade raviks. Seda on saada apteekides, kuid võib ka ise teha. Selleks on vaja värskeid naistepunaõisi, need asetada liitri oliivõli hulka ja lasta päikeselises kohas seista. 14 päeva pärast tuleks segu läbi sõela valada. Hoida hästi suletavas pudelis ja jahedas kohas. Naistepunaõlis leotatud lapp asetada haigele kohale, protseduuri korrata mitu korda päeva jooksul. 

Spordivigastused 

Naistepunaõli leevendab ja ravib verevalumeid, põrutusi, lihaserebendeid, muljumishaavu, nihestusi. Vaigistab kiirelt valu. Takistab verevalumite laienemist. 

Kasutatakse kompressina või siis asetatakse haigele kohale naistepunaõlis leotatud lapp. 

Depressioonid 

Depressiooni raviks on üsna palju erinevaid antidepressante, kuid hinnatud alternatiiviks nendele on ka naistepuna, mis juba alates 17.sajandist on tuntud kui depressioonide leevendaja. Erinevad uurimused on näidanud, et naistepuna aitab kerge ja keskmiselt raske depressiooni korral. 

Allikas:  maarohud.weebly.com/

Naistepunast. Allikas bio.edu.ee
 

Naistepuna on vana ja rahva hulgas tuntud ravimtaim, kel on palju erinevaid kasulikke omadusi. Egas siis ilma asjata öeldud, et jaanilaupäeva öösel korjatud jaanirohud aitavad terve aasta iga haiguse vastu. Naistepunal arvati olevat koguni nõiavägi.

Naistepuna hakkab õitsema jaanipäeva ajal ja sellest ka paljud Jaaniga seotud nimed. Õitsvaid naistepunasid võib edaspidi paari kuu jooksul kohata. Parimaks ravimiks on siiski suve alguse taimed, kui õied on alles noored. Korjata tuleb naistepunal peaaegu kogu vart koos lehtede ja õitega. Kasvama jäetakse selle taime kõige alumine puitunud varre osa. Kuivatamiseks võib naistepunad kimpu siduda, et neid oleks siis hea kuhugi sooja ja pimedasse riputada. Kuidas siis seda väärtuslikku ravimit kasutada? Sagedamini tehakse seda teena ja õli- või viinaleotisena. Naistepuna abil on ka kibedaid veine toodetud. Lõuna-Eestis kutsutakse naistepuna sageli viinalilleks seepärast, et teda pandi sageli kosjaviina sisse, et viin võimsam ja armuasjade ajamine kindlam saaksid. Samuti andvat naistepuna õied värvitule viinale kauni punase värvuse.

Rahvapäraste nimede järgi võib otsustada, et naistepuna on mitmete naistehaiguste ravimisel tähtis taim. Seda ta tõepoolest on. Kuid naistepuna aitab ka mitmete muude siseelundite, eriti aga seedeteede häirete korral. Välispidiselt on naistepuna kasutatud haavade, paisete ja põletuste raviks ja igeme- ning suu limaskestade põletike korral kuristamiseks. Ergutava vahendina on ta õige taim ka paljude teiste hädade puhul, eriti hästi mõjub ta hingamisteedele. Naistepunal on aga ka lihtsalt kogu keha rahustav toime.

Kust naistepuna oma nime on saanud, selle kohta on mitu erinevat arvamust. Ühed arvavad, et kui “naisterahvastel on asjad kinni, siis naistepunadest tee teeb lahti”. Teised on jälle seda meelt, et verejooks jääb hoopis kinni. Kõige laiemalt on aga levinud teadmine, et “kui naesterahvad kahvatud ja valged seisavad, siis pidada nad naestepuna-heinadest keedetud teed jooma. Siis tuleb puna palgesse”.

Naistepunadega saab nahka parkida ning siidist, eriti aga villast riiet värvida. Naistepuna kogu maapealne osa annab erinevate ainetega koos kollase, punase või vahel peaaegu musta värvi.

Sagedasti esinevaid naistepuna liike on meil kaks: liht- ja kandiline naistepuna. Nad on mõlemad piisavalt sarnased, et sobida nii ravimtaimeks, parkimiseks kui ka värvaine tootmiseks. Siiski on ka paar kindlat eristamistunnust. Esiteks on kandilise naistepuna vars selgesti neljakandiline, liht-naistepunal on aga vars ümar ja vaid kahe tiivulise kandiga. Teiseks on liht-naistepuna õite tupplehed kaunis terava tipuga, kandilisel naistepunal aga tömbid.

Lõpetuseks aga ka väike hoiatus. Suures koguses võib naistepuna põhjustada mürgistusi. Seejuures sageli avaldub mürk alles siis, kui heledale nahale paistab päikesevalgus. Seega muutub inimene või loom valguse suhtes ülitundlikuks. Õnnetumatel juhtudel võib naistepunamürgistus viia ka krampide ja ajukahjustuseni.