Populaarne sort! Spagetikõrvits- VEGETABLE SPAGHETTI, maheseeme

Cucurbita pepo

Spagetikõrvitsa nimi tuleb sellest, et kui kuumtöötlemisel muutub kõrvitsa viljaliha spagetitaolisteks ribadeks. See sisaldab vähe kaloreid, aga palju muid kasulikke aineid nagu beeta-karoteeni, kaaliumi ja A-vitamiini.

Suurus ja kuju

Spagetikõrvits on üsna suur ning kaalub keskmiselt 1,8-3,5 kilogrammi. Ostes tuleks jälgida, et kõrvits oleks kõva, mitte pehme või muljutud. Kui koorel on rohelised laigud, on vili tõenäoliselt veel toores ja seda ei maksa osta. Olenevalt sordist võib viljaliha värvus olla vandlikarva, kollane või oranž.

Spagetikõrvitsa kasvatamine

Spagetikõrvitsaid on lihtne kasvatada ja hooldada. Taimed eelistavad kergelt happelist pinnast, nii et vajadusel tuleks liialt aluselisele mullale näiteks väävlit lisada. Kasvukoht peaks olema hea drenaažiga ning saama palju päikest. Spagetikõrvits vajab korralikuks kasvuks palju toitaineid. Seepärast tuleb pinnast väetada juba enne seemnete külvamist.

Mulda võib panna nii seemned kui juba ettekasvatatud noored taimed. Kasvatamisel tuleb alati lähtuda seemnepakil olevatest juhistest, kus on kirjas nii soovitatud istutusvahe kui muud kasvueelistused. Seemned võib mulda panna alles pärast viimaseid öökülmasid. Spagetikõrvitsat ei tohiks aasta-aastalt sama koha peal kasvatada. Seemned istutatakse umbes kahe kuni kolme sentimeetri sügavusele. Suuremate sortide puhul tuleb tärganud taimed üksteisest 1,2-1,5 meetri kaugusele paigutada. Väiksemate sortide puhul piisab 0,6-1 meetrisest vahest. Harvendamisel tuleb nõrgemad taimed välja praakida, et tugevamatele rohkem toitaineid jääks.

Kasvavatele kõrvitsataimedele tuleb piisavalt vett anda. Üldjuhul tuleks neid kasta üks või kaks korda nädalas (olenevalt sademete hulgast). Põgusa pinnapealse kastmise asemel tuleb vaadata, et vesi kindlasti juurteni jõuaks. Kasvu aitab edendada ka korrapärane väetamine. Multšimine aitab niiskust hoida ja ennetab umbrohtude vohamist. Selleks, et soovimatud umbrohutaimed pinnases leiduvaid toitaineid ära ei tarvitaks, tuleb kõrvitsapeenart regulaarselt rohida.

Spagetikõrvitsat võivad kimbutada seen- ja bakteriaalsed haigused, samuti hüpikpoilased. Kahjurite ning haiguste kõrvaldamiseks tuleks kõrvitsataimi töödelda pestitsiidi ja fungitsiidiga. Kuna tegu on soojalembeste taimedega, võib ootamatu pakane neile kahju teha.

Spagetikõrvits köögis

Spagetikõrvitsaid võib valmistada nii ahjus küpsetades (ka mikrolaineahjus) kui keetes. Kõrvitsa kuju, tekstuur ja mõnus maitse muudavad selle meeldivaks lisandiks mis tahes roa juurde. Dieetipidajad saavad spagetikõrvitsat kasutada maitsva ning toitainerikka asendusena näiteks makaronitoodetele. (Allikas: Juhendaja.ee)

Kasvatusnipid
• Kasvata kõrvitsataimed ette, selleks pista seemned aprilli lõpus või mai alguses 3–4 cm sügavusele mulda. Seal nad idanevad u 20 ºC temperatuuri juures u 6–7 päeva. Ettekasvatusperiood kestab u 3 nädalat.
• Avamaale saab taimed istutada alles pärast öökülmaohu möödumist, tavaliselt juuni alguses. Kasvukoht vali soe ja päikseline.

• Enne väljaistutamist tuleks taimi soojadel päevadel õuetemperatuuriga harjutada. Peale istutamist võiks neile alguses ka õhtuks, samuti tuulise ilmaga katteloor peale panna, sest kõrvits on väga tuuletundlik.

• Katteloor tuleb kindlasti hiljemalt õitsemise alguseks eemaldada.

• Istuta taimed, millel on 3–4 pärislehte, viljakasse mulda. Kaeva peenrasse 50–60 cm läbimõõduga augud, kuhu vala ämbritäis komposti, ning kata see omakorda august pärit mullaga. Tekkinud kuhjale võibki istutada kõrvitsad.

• Kasvukohale istuta taimed veidi sügavamale, kuni idulehtedeni mulda. Õige istutuskauguse leiad seemnepakilt.

• Kasta kõrvitsataimi vastavalt vajadusele soojemapoolse veega, kuna nad ei talu hästi põuda. Pea meeles, et kõrvits ei talu mulla liigniiskust ja seisvat vett, seega ära kastmisega üle pinguta.

• Vajadusel väeta kõrvitsaid kasvuperioodil mõne orgaanilise väetisega.

• Kõrvitsad on risttolmlejad. Emasõite areng, tolmlemine ning viljade kasv toimub ainult juhul, kui ka öösel on temperatuur on üle 10 °C.

• Erilist rohimist kasvukoht ei vaja, sest kõrvitsa suured lehed katavad maapinna ja takistavad sellega umbrohu vohamist.

Pane tähele!
Kuna kõrvits vajab hästi viljakat mulda, kasvatatakse teda tihti kompostihunnikus. Lisaks

vajab ta päikesevalgust – kui kompostihunnik on varjulises kohas, siis seal ta erilist saaki ei anna. Veel peab arvestama kõrvitsa aplusega – ta sööb kompostihunnikust kõik toitained ära. Hiljem ei ole sellest hunnikust võetud kompostiga mõtet aiamaad väetada, sest see on liiga lahja.

Saagikoristus
• Et saaki saada, jäetakse suureviljalistel sortidel kasvama 3–6 vilja taime kohta ehk ühe kõrvalharu kohta 1–2 vilja. Väikeseviljalistele sortidele võib rohkem vilju jätta.
• Lisaks viljade kärpimisele võib kärpida ka kõrvalharusid ning viljade intensiivse kasvu ajal ka peavart. Kärpimisel peab peale vilja jätma varrele vähemalt 3–4 lehte ning kärbitud viljavarre otsa võib katta mullaga.
• Suurematele viljadele võib kaitseks alla panna lauatüki.
• Kõrvitsa viljad on valminud, kui viljavars on kuivanud ning koor tugevnenud.
• Säilitamiseks mõeldud talikõrvitsad koristatakse täisküpsuse faasis kuiva ilmaga enne öökülmade saabumist.
• Igale viljale tuleb jätta vähemalt 10 cm pikkune viljavars. Samuti jälgida, et ei kahjustataks kõrvitsa koort ega teda muul moel ei muljutaks.
• Kõrvitsat saab säilitada mõnest nädalast mõne kuuni.

Paar nädalat võib valminud kõrvitsaid hoida toatemperatuuril, kuid hiljem säilivad nad paremini 10–13 kraadi juures.  Allikas: Nipiraamat