Vitamiinikuur idude abil

Idude toiteväärtus Idandites leidub D- ja K-vitamiini, karotenoide ning mineraalaineid: kaaliumi, magneesiumi, kaltsiumi, naatriumi, tsinki, koobaltit, väävlit, räni, rauda jt. Idandamisel tekib juurde asendamatuid aminohappeid ja küllastamata rasvhappeid, samuti suureneb E- ja B-grupi vitamiinide hulk.

Idandid sisaldavad suurima võimaliku koguse C-vitamiini 72-tunnise idandamise järel – just siis tuleks vitamiinide saamiseks idandid ära süüa. Pärast seda hakkab idu kulutama C-vitamiini juba oma tarbeks. Puhkeolekus seemnetes aga C-vitamiini ei olegi, see tekib alles idandamise käigus. Ensüümide ja piimhappe sisaldus suureneb idandamisel samuti mitu korda. Idandites leiduv kestaine soodustab mao tegevust ning annab täiskõhutunde. Idandid aitavad kehal puhastuda, viia organismist välja jääkprodukte, mürke, liigset kolesterooli, mitteorgaanilisi ja teisi kahjulikke aineid, teevad kahjutuks mutageene, mis on organismi sattunud, aitavad ravida ka hea- ja pahaloomulisi kasvajaid. Laste toidulaual peaksid idandid olema aastaringselt, sest kasvava organismi vajadused on märksa suuremad täiskasvanu omast.

Miks on idude toiteväärtus kõrgem kui seemnete oma? 

Idandamiseks nimetatakse taimealgete ehk idude kasvatamist ilma mullata. Kui lasta idud kasvada roheliste lehtedeni, nimetatakse neid võrseteks. Viimaseid võib kasvatada ka mullas, näiteks odrarohelist. Võrsed on kasulikud, sest nad sisaldavad rohelist pigmenti klorofülli. Kui seeme puutub kokku veega, tärkab tema elu, energia ja elujõud. Idust saab alguse terve taim, selles on olemas kõik taime jaoks vajalikud toitained.

Idandamiseks sobivad seemned

 Idandamiseks sobilikud on näiteks kõrreliste seemned: nisu, rukis, oder ja kaer. Kuid kõige rohkem kasutatakse liblikõieliste seemnei: läätsed, mungoad, kikerherned, lambalääts, ristik, lutshern jt. Erilise maitsega idandid saadakse aga ristõielistest: rõigas, redis, sinep, rukola, brokkoli, ürt-allikkress jt (need on palju teravama maitsega, seega soovitatakse kasutada koos mahedamaitseliste seemnetega). Söödavaid idandeid saadakse ka päevalille, kurgi, kõrvitsa, tatra, seesami, peedi, sibula jt taimede seemnetest. Kõige pehmema maitsega ja kõige kergemini idandatavad on lutsern ja munguba. Vürtsikama maitse saamiseks sobib lisada lutserni ehk alfa-alfa sisse brokkoli, kressi või redise seemneid. NB! Idandamiseks valige seemned, mille kvaliteeti te teate. Vigastatud, hallitanud ja muul moel kahjustunud seemned ei sobi idandamiseks, ka ei tohi osta seemneid seemnekauplustest, sest need on puhitud ehk mürgised.

Kõik idud ei ole hea maitsega ning mõned, nagu kartuli või tomati omad, on samuti mürgised. Peterselli ja tilli seemned idanevad nii aeglaselt, et neid idandamiseks kasutada pole otstarbekas. Ubadest sobib idandamiseks vaid adžukiuba, läätsedest punased läätsed. Allikas: vianaturale.ee